Valga maakonna vapi väli on lõigatud paremalt poolt diagonaalis kaheks väljaks. Vasakpoolne ülemine väli on sinine, sellel neli viieharulist hõbedast tähte. Parempoolne alumine hõbedane väli on vaba. Sinine toon rahvusvahelise PANTONE värvitabeli järgi on 285 C.
Vasakpoolsel ülemisel sinisel väljal asuvad neli viieharulist hõbedast tähte sümboliseerivad maakondi (Viljandi, Tartu, Võru, Valga), mille territooriumi osadest 6. septembril 1920. a. moodustati Valga maakond.
Valgamaa vapi kasutamist kooskõlastab Valga maavanem. Kui soovite Valgamaa sümboolikat kasutada, siis võtke ühendust:
tel: 766 6100
e-post: info@valgamv.ee
Sümboolika kujunemise lugu
Pärast Eesti riigivapi vastuvõtmist 1925. aastal püstitas Pärnu maakonnavalitsus küsimuse, kas ei võiks maavalitsused samuti riigivappi kasutada. Maakondade Liidu Nõukogu pooldas siiski igale maakonnale oma vapi loomist ja moodustas 17. detsembril 1925 vastava komisjoni.
1926. aasta jaanuaris otsustas komisjon, et vappide esialgsed kavandid töötab välja ajaloolane Paul Johansen. 17. juunil kiideti esialgsed variandid heaks ning avaldati seejärel ka ajakirjanduses.
Johansen leidis, et Valgamaa vapi kilbi ülemine pool peaks olema hõbedane ja alumine must, rahvalauludest ja muinasjuttudest tuttava kolmevärvilise vikerkaarega. Kaht rahvast ühendavat silda sümboliseeriva vikerkaare värvideks olid punane, kuldne ja sinine.
Valga maavolikogu polnud aga Johanseni vapiga rahul ning kinnitas pärast erinevate variantide kaalumist 1931. aasta märtsis kohaliku inseneri Saare vapikavandi.
Saare kavandil oli kilp jagatud neljaks väljaks. Ülemisel parempoolsel väljal oli valgel taustal kuldne V-täht, ülemisel vasakpoolsel väljal sinisel taustal neli kuldset tähte, mis sümboliseerisid maakondi, millest Valgamaa moodustati. Alumisel parempoolsel väljal oli sinisel taustal heinakuhi ja alumisel vasakpoolsel väljal valgel taustal Vabadusristi kujutis. Vappi ümbritses tammeokstest pärg ja ülal asetsesid ristatud mõõgad.
Siseministeerium nõudis siiski Vabaduseristi kõrvaldamist ning vapi lõplik kuju võeti Valga maavolikogu poolt vastu 15. septembril 1931. Siis ilmus Valgamaa vapp ka "Riigi Teatajas".
1934. aasta novembris vaatas olemasolevad linnade ja maakondade vapid läbi Kunsttööstuskooli toimkond ning tegi ettepaneku vapid ühtlustada ja ära jätta neid ümbritsevad kaunistused.
Gustav Reindorff valmistas uued vapikavandid ning 5. veebruaril 1937 kinnitati maakondade uued ja lihtsustatud vapid Riigivanema otsusega.
Valgamaa uuel vapil oli kilp jaotatud diagonaalselt kaheks: alumiseks hõbedaseks ja ülemiseks siniseks väljaks. Sinisel väljal asetses neli viieharulist tähte, mis sümboliseerisid maakondi, millest Valgamaa moodustati. Hõbedane väli jäi vabaks.
Maakondade lipud kinnitati ühesugustena -- valgerohelise lipu valgel väljal asus vastava maakonna vapp. Seega asub Valga maakonna lipu valge-rohelisel taustal Valgamaa vapp
